kuna ma otsustasin vabatahtlikku gümnaasiumi kasuks, ei ole mul enam mingeid külmapühi, mille taha peitu pugeda, et tegelikkuses siiski laiskusest mitte kooli minna. keegi ei lase mul soojas toas poole päevani tudida, kui aknataga möllab karm talv. hommikul sada üks pusa selga, müts pähe, kinnud kätte, sall kaela, jops ka ja kooli poole teele. teepeal rüübates mõnusalt kuuma teed termostassist.
hommikune -28 kraadi on rohkem kui hirmutav. kooli jõudes tahaks nina otsast kukkuda, nägu on külmunud ja prillid löövad uduseks. jesss. oleks siis et ühistrantsport käib nagu kella värk, ei. see otsustab hilineda, või varem tulla, nii et sa pead kas ootama või jala kooli minema. super juu .
puudu on veel reedeks ennustatav tuulepoiss. ma ei jõua ära oodata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar