see kui sa mind vati sees arvad hoidvat ei aita, sest ma olen ammu kõiki neid asju juba teinud, mida sa kardad et ma teen. sa isegi mitte ei aima, mida ma teinud olen, kui palju ma teinud olen, mida kõike ma näinud olen, mida kõike ma tundnud olen.
kunagi pean ma juu maailmaga kohtuma, silmitsi seisma eluga. pean hakkama elama. ja ma olen seda teinud juba ammu enne seda kui sina sellest aru said, või hakkasid aimama. su meetmed ei aita, usu mind. su hirm on tõeks saanud. su väike tütreke on suureks kasvanud. ma pean ise vastutama, ma pean ise otsustama, ma pean ise hakkama saama.
"vaata peeglisse, sa oled ilus, noor, tark ja terve tüdruk, ära riku seda kõike ära!" mis mõttes? ma naudin elu. ma naudin seda, et ma elan. ma naudin seda, et ma olen noor. ma naudin seda, et mul pole veel kohustusi. ma naudin seda, et ma olen veel vaba, vaba kõigest. ma naudin seda kõike !
ma pole enam 12 plikatirts, kes kuskil nurgataga või kuuseall salaja ühe gin'i hingealla pistab. see kõik on täiesti teistmoodi. kõik süsteem on teine. kõik olukord on teine.
ma ei loobu sellest, ainult selle pärast, et sul on hirm. me oleme kõik normaalsed inimesed. me talume piiri iseendi jaoks. me teadvustame olukorda. sa ei kujuta ette, kui nauditav see tegelt on.
anna andeks, aga ma käin juba oma rada, päästa pole enam midagi !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar