4.

võibolla aitab kõige ees silma kinni pigistamine ja muredele seljakeeramine ennast säästa, kuid kui kaua? kui kaua ma suudan peita ennast reaalsuse eest? ja teha nägu, et pole vigagi, mulle täitsa meeldib. Mingil hetkel peab ju murduma.

Kuid mis vahet sel kõigel on, elu on mäng, mida mängides tuleb võtta riske, ja kui hetkes ja täiega elamine on risk, siis ma võtan selle .

Võibolla peab olema elus etapp,kus päevad koosnevad öödest, ja su hommikud algavad kell neli päeval, maailma suurima peavalu ja mälumänguga. pangakonto seis tekitab hirmu. kas vanemad tõesti ei märka mu seisundit, päeval magan, öösel olen jumal teab kus. mida nad ometi mõtlevad?

võibolla, teeb selline elutempo, elu talutavamaks, võibolla lühemaks, kes kurat seda teab,

3.

hommikune hall taevas ja kott pime tuba ei tekita üldse mitte tunnet, et kell oleks 6.45 nagu seda väidab mu roosa telefon igalhommikul järjekindlalt.

isegi tuppa on kuulda kuidas aknataga tugev tuul puid räsib. Hommikul peab midagi sooja jooma, lihtsalt peab,

Piisab väikse varba uksest välja pistmisest ja juba poeks hea meelega tagasi teki alla. Vaata, et lendu ei tõuse enne, kui kooli jõuad. Ühekäega mütsi püüdes, teisega jope holmasid kinni hoides, siis veel lompide eest kõrvale põigelda. vähemalt ei saja praegu, vähemalt pole paar päeva sadanud,

oeh, see sügis, masendav sügis .

2.

Rahulik meri, hallikirju taevas, keset merd idülliline vormsi. Rannaniit, hobused, piiluv päike. Rahu ja vaikus. Olen mina iseendaga. Kuigi olen kõige eest ära jooksun, pole ma endiselt üksi. Ma olen iseendaga. Ma teen iseendale haiget, kõigega. Heameelega jätaksin kõik maha. Mind jälitavad mu vastikud mõtted, ebameeldivad emotsioonid, rahulolematus, kahetsus ja pettumus. Põgeneda, et teised ei näeks kui nõrk ma olen, samal ajal kui ma endale meeleheitlikult kinnitan oma tugevust, kuid ilmselgelt asjatult.

pisar, pisara järel ,

Läheks, rändaks ära, jättes oma mustmiljon mõtet teie seltsi ja emotsioonid mataks maha !

1. pettumus, valu, kahetsus .

"pärast on veel valusam" ja oligi.

see hakkab sees poolt närima, hoolimata püüdest seda tagasi hoida, saavad kõik aru, nad nagu naeraksid näkku, nad kõik teavad.

pisar pisara järel - järgmine hetk nutan juba katkematult.

vastan, ei kõik on korras, ma saan hakkama.

fakk, valetan. ei saa hakkama, kõike ei ole korras.

ma tahan et tal oleks sama valus,

ma tahan et tema saaks ka haiget.

ma ei taha teie kaastunnet, see on hale, see teeb veel rohke haiget.

ma tahan et kõik saaks korda!