121.

you mean the world to me. nothing will ever come between us. no matter what anybody says or does, you will always be in my heart. Forever and ever ... Your spot will never be replaced. you hold the key to my heart and you have since we met. i will love you forever. and we matter how much we fight, things will be okay. like i said, i will love you forever. no matter what. and when i tell you I LOVE YOU . i don’t say it out of habit or make conversation. i say it to remind you that you’re the best thing that ever happened to me.

120.

sa mõtled, et ta on su sõber. küsidalt küsimuse mis ei peaks jõudma mitte kellegi kõrvu ja ometi jõuab. ja just selle kes ei tohiks seda üldse kuulda. ja siis sa mõtled, mida kuradit ma olen talle teinud et ta mulle nii tegi. ja lõpuks meenub, et temaga on see alati nii olnud ning et iga jumala korda sa mõtled kas ta üldse on mingi sõber, aga sa loodad et on . oled loll ja pigistad silma kinni. sellisel juhul palju õnne mulle...

aga õnneks on mul tõelised vapustavad sõbrad. sõbrad kellele võib loota ja nad on olemas. sõbrad kellest ma soovin kinni hoida kõigi oma kümne küünega sõrmedel ja kui vaja võtan varba küüned ka appi . sa naerad ennast nendega täiesti hingetuks, sa võid nendega igast lolli iba ajada, sa võid nendega tõsistel teemadel rääkida ja mõnusalt pidutseda. 

ma olen nende puhul täiesti sõnatu, sest nende kirjaldamiseks pole sõnu. ei piisa sõnast toredad,  sõbralikud, parimad. sellest kõigest jääb väheks. nad on nagu päike mis paistab kõige vihmasemal ja külmemal päeval, nad on su jõud kui sa ise enam ei jaksaks, nad on ... mul pole sõnu .

fakk, ma olen järjekordselt rahul, rahul et mul on nemad !

119.

kodu peaks olema koht, kuhu  sa alati, ükskõik mis olukorras tulla tahad. kodu peaks olema koht, kus sa tunned ennast hästi. kodu peaks olema koht, kuhu jõudmist sa ootad. kodu peaks olema koht, kus sa heidad magama südamerahus, sest tunned ennast kaistuna. 

ja terve su elatud elujooksul, võiks siin nii mõnigi asi selgeks saada. näiteks see mida ma söön, millal ma söön, ja miks ma ei söö. mida ma jumaldan ja mida ma vihkan. 

ausalt, ma olen kodus väga hea meelega, kui kõik teised on ära. ja ma lähen kodust ära vahetult enne seda kui keegi tagasi jõuab. või vähemalt tavaliselt, üritan. sest siis on kodus võimatu olla. kellelegi ei sobi miski. absul noh. ja mul pole vaja ennast väsitata mingi tülitsemisega. 

kamooon, ma ei taha tülitseda, karjuda, möliseda, ja vihane olla. see kõik kurnab, aga kui te kurat võtaks ise alustate siis andke andeks, ma lihtsalt kaitsen ennast, oma õigusi ja tõde. 

kõige parema meelge ma magaks või istuks vannis, kui ma kodus olema pean, aga see pole normaalne. andke andeks, aga see kes ma kodus pole, pole mina. ma ei saagi olla mina ise, kui ma uksest sisse astudes kuulen esimesena laused " miks su nõud kraanikausis olid, miks su arvuti all on, mis sa pesu kuivatisse ei pannud, jnejne." anna andeks, nõudepesu masin pesi, miks mu arvuti all olla ei või?, pesumasin polnud pesemist lõpetanud. 

ma tõesti tahan, et see muutuks . 

118.

(pilt : Signe Kadak !)

PALJU ÕNNE EESTI VABARIIK & PALJU ÕNNE MEIE !

117. the bucket list .

viimaste soovide nimekiri ... hmm, paneb mõtlema. tegelikkuses peaks  elama nii, et elad igat päeva nagu viimast ja viimasel päeval pole enam midagi teha. oleks meeldiv. aga mida me üldse elult ootame? raha ei tee õnnelikuks. ja kui ka teeb, siis enne surma pole sellest meile mitte mingit kasu, sest nagunii oleme me mulla all kõik ühes olukorras. 

sa vaatad seda filmi ja mõtled kõigele. ja lõpus pühid lakkamatu ojana jooksvaid pisaraid. kamoon, isegi mu isal tuli pisar silma. ja sa hakkad mõtlema teisiti, kas või hetkeks aga hakkad, ning see ongi oluline.

elu mõte pole päevast päeva juua, nägemata ainsadki kainet nädalavahetust ja siis toppida msn'i pealkirju "pohmas"; "mälus"; "ravin pead" jne. kas see on kõik mida te elult ootate? pidude rohkeid nädalavahetusi lauaviina seltsis? pühapäeva hommikusi koristamisi nii, et ise ka imestate kuidas asi JÄLLE nii hulluks läks? elu, kus ainsaks sihtmärgiks on elada ühest peost teiseni ja kuidagi kõigeks selleks raha saada? andke andeks, aga sellisel juhul astun mina sellest ringist välja. mitte et mulle pidutseda ei meeldiks. ei meeldib küll, mõnusalt klaase kokku lüüa, toosti öelda, tantsida, nalja teha ja naerda. aga seda kõike saab kultuurselt ja inteligentselt. ja mitte iganädalavahetus. mul on kahju, aga see kui ma mõni nädalavahetus julgen öelda, et ma ei tule, sest ma ei taha juua ei tähenda et mul oleks midagi viga või et mul oleks midagi teie vastu . lihtsalt, see on minu valik. 

elus on nii palju nauditavat. laupäeva hommikul suusatada, õhtuti koeraga jalutada, sõbrannadega kohvikus käia, mere äärde puhkama sõita, itaaliasse mäesuuska sõitma lennata, õega kelgutama minna ja siis aegaajalt sõpradega pidutseda.  

et elada, tuleb elu elamist alustada täna, tuleb elada täisväärtuslikku elu !

John Mayer - Say what you need to say !

116. see lõputu talv.

kui ma laupäeva õhtul üheksa paiku välja hakkasin minema, oli mul tunne, et kell on vähemalt kaksteist. tänavatel (vähemalt siin nõmme-kivimäe-pässa kandis) polnud ainsadki hingelist ja linna poole suunduvas bussis oli peale minu heal juhul veel vaid kolm inimest, kui nii paljugi. see mis väljas toimus polnud enam kaugeltki mitte talvine lumesadu, see oli konkreetne torm, for real. ja tee olud, täiesti crazy. ! jaa... suuremad maanteed on võibolla tõesti lahti lükadud, aga nõmme tänavad? kus kurat ma kõndima pean? hanges? andke andeks aga see pole normaalne. ja kogu selle talve lumi on vallina ees raudtee ülekäigu lõpus, kust nii mõnigi tahaks äkki lapsevankriga läbi pääseda, aga ilmselgelt on see juba võimatu siis, kui sa omad vaid väikest käekotti ! rääkimata veel kõnniteedest, mööda mida hommikul bussipeatusesse õigeaegseks jõudmiseks peab kodust hakkama vähemal 15 minutit tavapärasest varem minema! nagu hallo! eelmine talv pisteti inimestele postkasti trahvikviitungeid kui kõnnitee puhas polnud. mis inimesed oleks pidanud töölt päevad vabaks võtma, et iga värske lumesaju korral tee koheselt puhtaks lükata. ja nüüd, kui nõmme linnaosa valitsus ise lubas kõnniteid puhastada, pole seda puhastus teenust kuskil. 2 päeva pärast veerandi alguses maha sadanud lund oli tõesti tänav enamvähem ja peale seda ka korra, aga nüüd? inimesed ise lükkavad poole ööni kõnniteid ja sissesõite puhtaks. ma saan aru, olgem inimlikud, aga see pole enam normaalne. ja veel, mu ema tuleb töölt koju, ja ei saa lihtsalt hoovi sõita, sest see pole võimalik. sissesõidu ees on lumevall! hallooo ! mis toimub? kuskilt läheb ju piir!

iseenesest pole mul talve vastu midagi, aega-ajalt sajab värsket lund ja kõik on ilus ja valge, aga nüüd hakkab kuskilt piir minema. ma ei jaksa enam sadat ühte vammust selga toppida, ma ei taha kooli jõudes tilkuda nagu märg kalts, ma ei soovi koju jõuda läbi külmununa. õnneks ei pea ma lund lükkama, täpselt nagu suvel ei tohi ma muruniita ja sügisel lehti riisuda. ja ma isegi mitte ei tunne sellest puudust. pigem olen rõõmus. siis kui issi lund lükkab, olen ma talle lihtsalt seltsiks, mängin koeraga ja ajame lolli juttu. temaga on kasulik hästi läbi saada. nii on kergem.

mõtlesin, et lõpetan ja soovin teile ilusat NV'd kuid mulle meenus, et täna on alles teisipäev, ups. aga noo, eile ma ju koolis ei käinud ja täna hommikul mõtlesin, et on esmaspäev ja täna tervepäev on olnud reede tunne. oleks see vaid päriselt ka nii.

eks ma siis soovin teile ILUSAT EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA ! on põhjust klaasikõlistamiseks (tehke seda kultuurselt, millegi heaga ! )

115.

ma mõtlen koguaeg, et oleks mul kasvõi üks päev rohkem nädalavahetust,  ja ma saaks järjepeale, aga ei. täna kus mul see oli, tegin ma kõike muud kui õppisin ja koristasin. õigem oleks öelda, et ma polegi midagi teinud. ja nüüd on nii halb tunne. isegi trenni ei läinud täna, ja nüüd see piinab mind. huhh. oleks, et ma oleks midagi kasulikku teinud, homseteks töödeks õppinud, raamatut lugenud, koristanud, ma ei tea, mida iganes teinud. eieiei! ma vedelesin diivanil, tekiall, klõpsisin kanaleid ja surfasin läpsis. mitte midagi asjalikku, . palju õnne mulle. niipalju siis sellest, et oleks mul võimalus ükspäev kauem kodus olla. 

114.

sa ei pea talt küsima, kas ta viitsib. ta mitte ainult ei viitsi vaid tahab, tahab kogu oma südamega, ja on tänulik sulle selle eest. piisab vaid kui sa ütled, et lähme. ta ei palu sul ennast ilusti riidesse panna, ta ei nõu sult sätitud soengut, tal on täiesti savi kas sa oled äsja ärganud ja et sul padi näos on. see kõik ei oma tema jaoks mingit tähtsust. ta on valmis sinuga koolipäeva hommikul kell kuus jooksma tulema, ükskõik kui hilja ta ka siis eelmisel õhtul silma kinni lastud sai, ta tuleb sinuga välja ka siis kui väljas on torm, ta kuulab sind ka siis kui keegi teine ei kuula, ta istub su kõrval kui kõik teised on ära, ta ei ütle sulle öösel kell kaks et räägime hommikul, ta poeb su kõrvale, et sa talle kohe räägiks. ta ei nurise, et sa jälle öösel koju jõuad, et sa teda kaasa ei võtnud, et sa jälle pidutsed, et sa kellegi teisega olid. ta neelab selle kõik alla, ja ootab. rahulikult ja kannatlikult. ta on ja jääb, ja ta ei kavatsegi vabatahtlikult lahkuda.

sa sööd oma õhtusöögi ära ja et veidi kergemini ennast tunda, lähed jalutama. haarad esiku kapist rihma, paned ennast soojalt riidesse ja läheb välja. ta sööstab väravani, hüppab ülimalt kõrgele ja on hullumas. libistab sind mööda teed ja tõmbab su hangedesse. sa oled rohkem pikali kui püsti, rohkem hanges kui teel. ta tormab hangest-hange ja sina tema järel. ja kui sa kukud tormab ta tagasi sinu juurde, tõmbab keelega üle näo ja ootab et sa jalad alla ajaks. lõpuks koju jõudes ei suuda ta sind kuidagi tänada. sa nägid taga veel ja veel. lumesadu aina tihendeb. ning kui sa lõpuks tuppa lähed, vaatab ta sind nii kurvalt, ja sa tahaks heameelega kuuti temakaissu magama minna, kuid siiski otsustad toa kasuks. ja ta jääb truult istuma ja sind ootama, kuni sa hommikul kooli tormad, ja jõuad vaid ta pead patsutada. 

oeh, mu kallis frederik !

113.

käisime "looduses" 

nii palju siis sellest .

112.

111.

110.

Life is too short to wake up in the morning with regrets. So, love the people who treat you right, forgive the ones who don't and belive that everything happens for a reason, If you get a change, take it. If it changes your life, let it. Nobody said it'd be easy, they just promised it would worth it .

109.

natukene mind !