tõmban hõlmad tihedamalt kinni, surun sõrmed kinnastes krõnksu, sikutan mütsi pähe ja palvetan et mu varbad ära ei külmuks. mu nina tahaks otsast ära kukkuda, näonahk süüdistab mind piinamises, ja üle keha käib pidev külmavärin.
avan väravat, samal ajal potsatab kuuseoksalt otse lagipähe mulle mõnus lume müts. jesss, mõtlen endamisi. kõnnin raudtee poole. taevast sajab alla õrna pehmet lund. jõuan raudteeni ja sumpan mööda raudteed edasi, põlvini lumes. jõuan kohale. lagunev maja, graffititega üle tehtud, täis soditud. kui mulle või siiski meile meeldib seal.
istun trepile, toetan selja vastu seina, võtan jalad kronksu ja süütan suitsu. lumesadu muutub järjest tihedamaks ja mul hakkab järjest rohkem külm. süütan aeglaselt suitsu huulil, sest külm on mu sõrmedest igasuguse jõu võtnud. tõmban kapuutsi pähe. vaatan kella - juba kümme minutit tagasi oleksid sa pidanud siin olema. helistan- kutsub,kutsub ja siis paned ära. hetkeks kõhklen kuid valin su numbri uuesti. seekord on see juba väljas.
üritan sulle õigustust leida, lootes et sul sai aku tühjaks, et sa jooksed siia ja sul kukkus see maha, et sa unustasid selle koju ning su ema lülitas välja, et su koer näris seda, mida iganes.
istun, mu ümber on sama pime kui keskööl, aga ei ole veel kesköö. jah, tähed on taevas, kuu kriiskab.
rongid vuhisevad aegaajalt must mööda, tõstes õhku mõnusa lume pilve. inimesed akendel ei pööra pilkugi, mõni üksik kes aknast igalevalt välja vaatab satub hetkeks minule, kuid juba on ta pilk kadunud. ülejäänud toimetavad. elavad oma kiiret elu, ootavad koju jõudmist.
ma ootan sind endiselt. hoolimata aja halastamatust tempost. pakk mu taskus on hetke pärast tühi. vaatan kella. minust vuhiseb mööda viimane rong. laterna tuli väreleb hetkeks, kustub ja see järel süttib taas. võtan taskust viimase suitsu, ja hakkan tagasi jalutama. sumpan jälle lumes. pisike pisar silmanurgast alla voolamas, südames tundes valu, hinges pettumust. "sa ei tulnud, jällle! " mõtlen endamisi. jõuan tänava nurgale, kustutan suitsu ja astun väravast sisse. silitan veel koera ja mõtlen kui mõtetu ma olen...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar