ma olen täiesti ära tüdinenud nendest pilkavatest lausetest stiilis a'la "sa oled blond", "kuidas sa nii loll olen , blondu?", "blond!blond!blond!" . teate mis ma teile ütlen, fuck you!
juuksevärv on viimane asi mis inimese puhul midagi määrab. kui ma tegin teatavaks, et ma käin autokoolis oli mu sõbral hunnik küsimusi stiilis "mida sa teed kui tuleb ristmik ja ...." mis mõttes nagu. isegi kui ma oleks punapea, brünett, ei peaks ma neid teadma, selleks ma sinna autokooli ju läksingi, jumal hoidku.
"miks sa kodus ei söö?" küsis üks mu tuttav. "sest ma ei oska süüa teha!" tuli mu vastus. "sa oled ikka nii blond!" naeris ta mu välja. kust ma pidin teadma et mikros läheb külmikus paksuks läinud kaste vedelaks? või kui kaua ma pean friikaid ahjushoidma, sest ma unustasin pakendilt vaadata? või kui kaua peab keetma spagette et need pehmeks lähevad? ja pealegi, söögikohtadest leiab imemaitsvaid asju, mida kodus teha ei oskakski, milleks puuduvad vahendid.
ja kui ma teatasin et ma plaanin juuksed pruuniks värvida, vaadati mind pilguga loll-oled-kui-värvid-sa-oled-siis-räige-kakapea, ja see keelati mul selgesõnaliselt ära. ja nii jäigi blond minu juustesse püsima, väikese vürtsiga.
ma suudan koolis hästi õppida, ma olen matemaatikas viieline, ma saan köögis hakkama, kui olukord nõuab, ma oskan pesupesema panna, mulle meeldivad inteligentsed inimesed ja ma pean lugu viisakusest. palun äkki aitab. blond või mitte, see on kõigest juustevärv, mis ei määra mitte midagi.
PS! blonds have more fun!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar