miski, mida ma väldin, vähemalt üritan vältida, leiab mu taas ja taas üles. hoolimata mu vastupanu katsetest, see aina süveneb. lõpuks muutub lausa häirivaks. kuidas ma ei suuda iseendale selgeks teha, et ma sellest suure kaarega mööda käiks. see segab elu, see segab mind, see segab mu meeli ja hinge. kuidas ma peaksin käituma, mida ütlema, kuidas ennast tundma ? see keerab kõik peapeale. paneb mu negatiivses mõttes hulluma ning lõpuks jätab mu ihuüksi, purustatu ja kurnatuna. ma olen lihtsalt läbi. läbi võitlemisest ja see järel toimetuleku katsetest. miks ma lasen ennast nii moodi hävitada, laastada. see kõik muserdab. lõpp tulemus on see, et mu jaks ja ind on otsas, täiesti otsas. lõplikult. ma tunnen ennast halvasti ja näruselt. ma mõtlen ja mõtlen ja mõtlen üha uuesti ja uuesti. lõpuks ma lihtsalt loobun ja olen kõike muud kui selgusel, kuigi selgus on see, et ma pean vältima . nii ma siin siis istun - väldin, mõtlen, üritan ja hullun ...
...lootuses .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar