mu mõnusaks planeeritud vaheaja hommik ei alanud kuigi mõnusalt. kujutage ette, et teil on toas üli mõnusalt soe, kahe tekiall on nii pehme, te näete kõige magusamat und ja siis keegi hakkab teisepool seina toksima. näpselt nagu lööks basstrumm'i kõrva äärel. ajab ikka vihale küll. kuidas saab mu isa nii idootsele ideele tulla, et 9.45 hakata katuselt jääd raiuma, minu magamistoa kohalt ja veel sealt poolt kus on mu voodi. ei no, peab geenius olema sellise asja jaoks. lõpuks ma ajasin ennast püsti läksin teise tuppa, ütlesin aknapealt vihasena paar paremat sõna ja siis tuli küsimus:" kas sa kuulsid seda? ma lõin ju nii vaikselt! ma löön kolmkorda veel ja siis saad edasi magada". aitähh. aga kui ma voodisse tagasi ronisin, ei tulnud mul enam und. olin kuri, vihane ja pahur. nii palju siis minu meeldivast ja mõnusast laupäev hommikust.
ja nüüd ta suutis mu jälle välja vihastada. mu laupäev muutub aina paremaks. pea hakkas ka valutama. ja kinno ma enam minna ei taha, kuigi issi nurub nüüd, et ma ikka läheks temaga kaasa. ja õhtul on klassipidu. ma pean veel nii palju jõudma, tegema, toimetama.
teile kõigile ilusat vaheaega ja laupäeva, mulle rahulikku õhtut !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar