juuksevärv ei määra midagi. ja kokkaks pole keegi sündinud. ning harjutamine teeb meistriks. niisiiis. käsime Indraga poodides ja kui toidupoodi jõdusime olime nagu peata kanad. otsisime tükk aega glasuuri aga ei leidnudki. tulime tulema selleta.
hakkasime siis süüa tegema. kaherusika suuruseid kartuleid keetsime maailma kõige väiksemas potis, ja siis ükshetk avastasime et peaks kartulid pooleks lõikama. ja osad jätsime potist välja pärast. muidugi kõik ujus üle ja kartulid olid sodiks lõpuks. sardelle praadisime maailma väiksema panniga ja aega ajalt visasime kapsa hoopis pannile. kõik see nali mis sinna juurde käis oli muidugi meeletu. kaur soovitas meil kartulid lumme visata kui need ülekeesid. hahaaaa! kortermaja kolmanda korruse köögis ei ole lund ! ja kui oleks suvi? ahahh??? ja soola me muidugi panna ei suutnud .see kõik oli paras fiasko. ja siis mõtlesime et teeme muffeneid. ja ohooo kausis olid popcorn'i jäägid. ja voilaa, mõni kohuke ajas need maha ja terve köök olii terasid täis. mõistus tal nokkis - ta hakkas neid ükshaaval esialgu nokkima. mõistus on tal terve!
muffinitega läks vähe paremini, tainas ainult tilkus vahetevahel kuskile aga muidu oli ok. nüüd on nad valmis ja täitsa nämmad.
kunagi homme äkki näete pilte ka võibolla laupäev, kes seda teab.
aa jaaa, võibolla kolin ära siis . eks ma siis annan teada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar